Hüvasti jätmata

Sõnu polnud. Polnudki vaja.
Ka pilkudes helises pilge.
Lõime puruks koosoldud aja.
Ja kumbki ei korjanud kilde.

Sinkjas naeratus huulil, sa läksid.
Jäi hingeaur rippuma õhku.
Seda vaadates taipasin äkki,
kui õudselt külm on see õhtu.

Doris Kareva