Jään veel hetkeks vaatama, pilguga teid saatma ma
Pimeduses hõõguv sigarett
Kõik sai nagu öeldud vist, keset pikka vaikimist
Tee on kitsas, kraavid täis on vett
Kurb on ainult see, et rõõm on nõnda suur
Vaatan ringi toas ja kedagi ei näe
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo
Ja homme üle läve ma ei läe
Minge, ma ei tule veel
Kõik sai nagu öeldud vist
Nüüd rahulikult lõpuni ma vaatan unenäo
Jaan Tätte - Sõprade laul nr 3
kolmapäev, august 26
teisipäev, august 18
Ei Tea...
On vahel vaja langeda sügavaimasse auku, et siis pärast tulla tagasi heaga. Kas hirm on jääda ilma suurest armastusest või seisneb kartus lihtsalt üksi jäämises? Kus on see muinasjutt, mis nii värskelt meeles? Kes jättis kirjutamise pooleli, et hing saaks elada? Kuid siiski tuleb meenutada kõike heaga, sest halvaga on veel halvem. Mul mõtted mõeldud ja sõnad öeldud. On suured tunded käinud minust läbi. Mul hing hell ja teadmatus suur. Mis saab edasi? Kas tuleb uus muinasjutt? Või elan hirmus edasi? Siht on küll sirge ees, aga teekond raske. Kes seisab kõrval ja annab käe, kui komistanud ja kukkunud olen? Kuid mis tehtud, see tehtud.
laupäev, august 15
Tellimine:
Postitused (Atom)