Ei Tea...

On vahel vaja langeda sügavaimasse auku, et siis pärast tulla tagasi heaga. Kas hirm on jääda ilma suurest armastusest või seisneb kartus lihtsalt üksi jäämises? Kus on see muinasjutt, mis nii värskelt meeles? Kes jättis kirjutamise pooleli, et hing saaks elada? Kuid siiski tuleb meenutada kõike heaga, sest halvaga on veel halvem. Mul mõtted mõeldud ja sõnad öeldud. On suured tunded käinud minust läbi. Mul hing hell ja teadmatus suur. Mis saab edasi? Kas tuleb uus muinasjutt? Või elan hirmus edasi? Siht on küll sirge ees, aga teekond raske. Kes seisab kõrval ja annab käe, kui komistanud ja kukkunud olen? Kuid mis tehtud, see tehtud.